Tallinna Tehnikakõrgkooli geoloogia ja keskkonnaõpetuse professor Rein Einasto esitab üleskutse korraldada TEEME ÄRA 2009 teemal: "Eesti kultuurmaastikud tehiskivivaremetest puhtaks!"
Üleskutse sisuks on muuta keskkonnasõbralikult killustikuks hooldamata kasutu kinnisvara: mahajäetud kolhoosi- ja sõjaväeehitised – karjalaudad, kasarmud ja lagunevad tootmishooned, samuti maaparanduse käigus põldudelt kokkulükatud kivikuhilad.

Keskkonnakultuur kultuurikeskkonnas

KODANIKUALGATUS EESTI PRÜGIST PUHTAKS: TEEME ÄRA 2009
ÜLESKUTSE JÄRGMISEKS SUUR-HOOGTÖÖKS: LAGUNENUD KASUTUD TEHISKIVIHOONED SÄÄSTLIKULT JA KESKKONNASÕBRALIKULT KOHAPEAL KILLUSTIKUKS!
Kodanikualgatus “Teeme ära 2008” prügikoristustalgutena 3. mail kujunes seninägematult tulemuslikuks. Kohalike reostuskollete kõrvaldamine parandab oluliselt keskkonnaseisundit ning annab julgust samas suunas edasi tegutseda. Tõsine keskkonnareostus pole mitte ainult metsa alla veetud prügi, vaid ka HOOLDAMATA KASUTU KINNISVARA, mahajäetud kolhoosi- ja sõjaväeehitised – karjalaudad, kasarmud ja lagunevad tootmishooned, samuti maaparanduse käigus põldudelt kokkulükatud kivikuhilad. Juba nende hoonete ehitamise ajal tekkis loodusesõbral küsimus: miks ei kuulunud nende juurde kõrghaljastus? Nüüd on enamik nendest hoonetest lagunemas ja räämas, risustades meie looduslähedast kultuurmaastikku.

Muidugi ei kutsu me üles hävitama aegumatu kultuuriväärtusega looduskivist mõisaansambleid ja taluhooneid, ka siis mitte, kui neist praegu on järel vaid varemed. Just nende muinsusväärtustega hoonete kiiremaks taastamiseks soovitame viimase võõrvõimu ajal ehitatud ja praegu kasutuna seisvad ning meie omanäolisi maastikke reostavad tehisrajatised lammutada ning lammutussaadus taaskasutada.

Sellise ettevõtmise saaks ühendada Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta maastikuhoolduslike keskkonnaüritustega ning anda eeskuju ka teistele riikidele. Nii nagu prügikohti, tuleks ka neid ehitisi kohalike OMAVALITSUSTEGA KOOSKÕLASTATULT kaardistada. Kaardistama peaks kõik MITTEVAJALIKUD lagunevad kunstkivihooned. Talgute korras ja paetootjaid kaasates tuleks need hooned kohapeal killustikuks jahvatada ja taastoodetud materjal kohalikule tarbijale üle anda.. Kunagi loodud ja nüüd loodust reostavate ehitiste taaskasutus on ühtaegu säästlik ja kultuurikeskkonda taasväärtustav, kujundades ROHELIST ELULAADI riiklikus ulatuses ka selle kinnisvara omanike seas.

Samas on kõigile hästi teada, et lähiaastail ootab meid tõsine loodusliku paekillustiku nappus. Töötavate karjääride tarbevarud on otsakorral, uute karjääride avamine aga põrkub kohalike elanike üha suuremale ja praegu ka mõistetavale kollektiivsele vastuseisule. Seniste kogemuste alusel on põhjust karta kaasnevat keskkonnareostust, kaevude kuivaksjäämist, kohalike teede ülekoormamist, tolmu- ja mürareostust. Eriti terav on olukord pealinnas, kus killustikutootjad kaevandavad viimaseid kinnitatud varusid. Killustikupuuduse leevendamise abinõud peavad olema keskkonnasõbralikud, säästlikud ja jätkusuutlikud. Kasvava tähendusega tulevad ka ehitusmaailmas esile taaskasutuse põhimõtted. Varemeid on küll tülikas kõrvaldada, ent kasu on mitmepoolne. Jääksaadusest kindlasti olulisem on korrastatud kultuurikeskkond nii linnas kui maal. Tallinna Tehnikakõrgkooli Rohelise Elulaadi algatusrühm kutsub kodanikke ja asutusi, eriti paetootjaid ja teedeehitajaid üles järgmisele suuraktsioonile: Eesti kultuurmaastikud tehiskivivaremetest puhtaks! Mõelgem uusrajatiste projekteerimisel kohe ümbruse looduslähedasele haljastusele.

Rein Einasto, Tallinna Tehnikakõrgkooli Rohelise elulaadi algatusrühm