Üht volikogu idee autoreist ja otsedemokraatia põhitoetajaist, EERi juhatuse liiget Ott Köstnerit intervjueeris Juta Luts.

Meie organisatsioon saab 7. mail kolmeaastaseks, seljataga on juba pisuke ajalugu. Oled üks asutajatest. Mis eelnes asutamiskoosolekule?

Asutamiskoosolekule eelnes umbes aastajagu läbirääkimisi, mis alguses toimusid SK ruumides paiknenud vinoteegis, hiljem aga Texase pubis. Tegelikult on ajalugu veelgi pikem. Toimus Vodja koosolek. Tanel koostas Vodjal osalejatest listi, mis siiani ioc.ee serveris alles. Asusime listis rohelist maailmavaadet lahkama ja planeerima erakonna asutamist. Pidasin oluliseks, et toimuksid regulaarsed kokkusaamised. 2005. aasta alguses kippus asi veidi ära vajuma. Aluspõhimõtted olime asutajatega suuremas osas kokku leppinud. Siis kunagi 2005. aasta kevadel otsustasime Taneliga, et enam venitada ei tohi ning tuleb asutamiskoosolek teha ning organisatsioon registrisse kanda. Tanel tegi põhikirja esimese variandi, suhteliselt kiirustades ja esialgse. Mõttetöö oli tehtud, kuidas luua erakond tingimustes kus ekisteerib 1000 liikme nõue. Tuli hoolega seadusi lugeda, MTÜ-de ja erakonnaseadust. Selgus, et asi on siiski mõistlikul viisil võimalik - erakond on samuti MTÜ, selle alaliik. Läks käiku selline stsenaarium, et moodustame MTÜ (nimetasime selle alguses MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp) ja kirjutame põhikirja, et eesmärk on erakonna loomine ning 1000 liikme täitumisel MTÜ-s tehakse registrimuudatus ning kõik MTÜ liikmed on automaatselt erakonna liikmed.

Peale Vodja koosolekut panid püsti esialgse foorumi ja wiki?

Jah. Olen olnud Interneti propageerija juba 90 aastate algusest. Mul on ka oma server, kus ilmus kunagi Eesti esimene võrguajaleht - Eesti Päevalehe võrguväljaanne.

Mis on sind rohelise teema juurde toonud?

Ma olen pidanud ennast roheliseks kogu teadliku elu. Kõige paremini tunnen ennast vabas looduses, metsas, rabas, mitte aga linnaruumis ning tahan et see keskond säiliks ka meie järeltulijaile. Seetõttu oli valik täiesti loomulik. Leian, et inimene ei tohiks planeedil Maa sellisel kujul ekspansiivset tegevust jätkata.

Mitme inimese arvates oled väga palju teinud erakonna heaks. Millega ise kõige rohkem rahul oled?

Tegelikult on ju organisatsioonis paljugi läinud just nii, nagu esialgselt kavandatud. Kõige raskem oli ilmselt roheline erakond Eesti oludes kokku saada. Riigikogu kohad olid juba selle otsene preemia. Samas muidugi oleksin meeleldi ka veidi kriitiline

Lase käia!

Kõige rohkem olen viimasel puudust tundnud positiivsest õhkkonnast organisatsioonis ning konstruktiivsest ja sisulisest diskussioonist. Viimane juhatus tegeleb organisatoorsete detailide, suhete klaarimise, vaenlase otsimise ja muu kõrvalisega, rohelise poliitika edendamine kipub tahaplaanile jääma.
Algusaegadel sai arutaud mitmeid põhimõttelisi küsimusi, kuidas seadusandluse kaudu ühiskond roheliselt käituma ja mõtlema panna. See oli ka põhjus, miks pidasime vajalikuks asutada justnimelt erakonna. Ehk siis selleks, et läbi ühiskonna kõige olulisema regulaatormehhanismi - seadusandluse - suunata ühiskonda keskkonna suhtes paremini käituma. Eksisteeris ka veendumus, et isegi Riigikogus opositsiooni jäädes, on sealne fraktsioon väga võimas teavituskanal, kui seda õigesti kasutada. Saab vähemalt öelda välja oma arvamuse, isegi kui seda kohe arvesse ei võeta. Praktikas aga on minu arvates roheliste hääl sellel foorumil jäänud nõrgaks ja sisukehvaks. Aga ma loodan, et see on noore organisatsiooni kasvuraskus ning edaspidi ollakse võimelised suuremateks tegudeks.

Mis saab siis edasi, kas jäämegi suhete klaarimise, organisatoorsete detailide jms juurde vinduma?

Et mitte hääbuda organisatsiooniliste detailide soos, peame oma organisatsiooni struktuuri korralikult üles ehitama. Nagu kirjutatud, sai esialgne põhikiri suhteliselt formaalne ning eeldas kõigi osalejate head tahet. See põhikiri oli mõeldud peamiselt registrile ning üldine eeldus seisnes selles, et inimesed on heasoovlikud, sõbralikud ja annavad endast igal hetkel parima. Nagu me aga nägime, muutus asi kahel viimasel üldkogul. Selgus, et kõik ei olegi omavahel heatahtlikult meelestatud ning ei tegutse mitte rohelisete ideaalide nimel, vaid oma isikliku edevuse ja kasu sunnil. Aga ilmselt on see ühiskonnas paratamatus. Kui on 1500 inimest, siis on alati ka palju erinevaid arvamusi ja maailmavaateid. Kui me tahame eluvõimeliseks jääda, peame oma põhikirja ja struktuuri väga põhjalikult lihvima. Nii, et need annaks meile stabiilsuse ja oma eesmärkide saavutamise garantii. Uue struktuurina olen välja pakkunud erakonna üheks olulisemaks ja poliitikat kujundavaks organiks erakonna volikogu, mis oleks piisavalt suur, et sinna mahuksid kõik aktiivselt kaasa lüüa soovivad liikmed. Ning, mis peamine - sellel uuel volikogul peaks olema ka reaalne võim organisatsioonis. Nimelt pean oluliseks, et volikogu valib juhatuse, annab juhatusele regulaarselt tööülesandeid ning omab ka nii terve juhatuse kui ka selle üksikute liikmete tagasikutsumise õigust. Praeguse juhatuse üks probleemidest on diskussiooni puudumine liikmeskonnaga. Kui jääks kehtima senine kord, s.t. juhatuse valimine üldkogul, toimub juhatuse "diskussioon" liikmeskonnaga vaid enne järjekordset juhatuse valimist, mis näeb välja sisemise valimiskaampaaniana ja toimib printsiibil, mida edevam, seda agaram. Loobitakse loosungeid, mis hiljem kiiresti unustatakse. Miski ei sunni praeguse süsteemi juures erakonna juhatust aktiivsesse dialoogi ülejäänud liikmeskonnaga ning isegi ülejäänud valitud kogudega. Alati leidub inimesi, kes sellist olukorda ära kasutavad, ning see on kahjuks vist loodusseadus. Aga me ei pea nutma selle pärast, et loodusseaduse on sellised nagu nad on, vaid looma juhtimissüsteemi mis tuleb nende "konarustega" toime. Selline volikogu+juhatus struktuur looks aluse kestvale dialoogile ning oleks pikamas perspektiivis kasulik ka juhatusele endale. Juhatus oleks motiveeritud kahtlased või vaidlusi tekitavad otsused volikogust "läbi laskma", saades sellega oma tegevusele täiendava mandaadi ning vältides kriitikut laiema publiku poolt.

Lõpetaks siis jälle positiivsemalt - keda praegusest juhatusest tõstaksid esile heas mõttes?

Ma hea meelega nimesid nimetama ei hakkaks. Usun, et meil on liikmeskonnas potentsiaali nii hea volikogu moodustamiseks kui tegusa juhatuse ametisse nimetamiseks. Aga selles mõttes on ju hästi, et juba varsti on meil võimalus uus struktuur kinnitada. Loodetavasti leidub selleks tahet. See on küllalt suur muudatus ja põhimõtteline küsimus. Hea meelega näeksin, et järgmisel üldkogul arutataks seda volikogu+juhatus struktuuri esimeses järjekorras. Rõhutan veelkord, et ülimalt oluline on anda volikogule juhatuse ametisse nimetamise õigus. Volikogu ise võiksime valida sisehääletusel, mis kestab kauem kui üldkoosolek, kasutades nii kirja teel kui ka elektroonilist hääletusvõimalust. Uues volikogus võiks olla umbes 50 liiget.

Oluline on, et volikogus osalejad oleksid valmis erakonna asjadessa ja poliitikasse süvenema ja leiaksid aja näiteka kord kahe kuu tagant ka füüsiliselt koosolekule tulla. Samuti oleks volikogu igapäevasteks töövahenditeks e-maili list ja foorum, nii nagu praegusel juhatusel.